Küünlavabrikusse

Sombune laupäevahommik, madalad pilved, hall taevas, tuul. Ehh, pole just kõige toredam ilmakaart ekskursioonile, kuid kokkulepped on ju tehtud ning tuleb end teele sättida. Pakin kaasa 4 vorstivõileiba ja 2 banaani, küllap aitab, sest päev peaks matkaga lõppema enne õhtut. Sooh, ruttu auto peale ja Maxima parklasse teele. Parklas ootab juba tuttav bussijuht Toivo, kellega muide on väga meeldiv sõite teha. Alati sõbralik, vastutulelik ning naeratav - just nagu peab (ilmselt seetõttu ka teda tihedasti ekspluateerin). Pargin auto ja astun bussi, sõbralikud näod naeratavad ja soovivad ilusat hommikut. Ilus küll jõuan mõelda kui avastan ehmatusega, et olen oma rahakoti koju unustanud. Aga plaanis on osta vähemalt 1 pakk närimiskummi ja kui raatsin, siis ka paar jõuluküünalt. No mis nüüd siis, koju enam ei jõua. Aga küllap mu hale nägu teeb oma töö ning "kõrge" protsendiga laenu pakutakse mitmel käel:) Lepin sellega ning asume teele. Rahvas riburada peale korjatud selgub, et 2 daami on end unustanud iluund  tegema. Kurjema häälega tehtud telefonikõned panevad aga need 2 daami sellise kiirusega tegutsema, et suudame reisi alustada kõigest 10 minutit hiljem - tase!

Kõik päevakajalised uudised läbi hekseldatud, jõuamegi Võhmasse - meie tänase reisi peasihtpunkti, eesmärgiga oma koori aastapäevaks ise omale küünlad valmistada. Vastu võtab meid päikeseline Šveitsi rahvusest vabriku omanik ja peremees. Ekskursiooni teeb ta aga soravas eesti keeles, mis pälvib meie suure heakskiidu. Ja seda huumorisoont ning tunnetust, kus saab nalja teha ja kus mitte, pani mu rahva naeru lõkendama kõik see 2 tundi, mil me vabrikus viibisime. Saime teada, et küünlatsehhis tuleb kogu küünlavalamise aja hinge kinni hoida, sest õhku seal lihtsalt pole, saime teada, et Eesti linnadele juubeliküünlaid valades otsustati Haapsalu küünlale Valge Daam maalida, kuid selleks tuli kunstnik Haapsallu saata, et ta ikka õige daami küünlale maaliks. Kui Tartu kohta küsisime, et mis linna küünla peale sai, vastas ta et vastupidiselt arvamusele maalida küünlale ülikool või raekoda või kaarsild, sai sinna maalitud kõnniteede takistusteks olevad kilpkonnad ja noh neile pähe siis ülikoolimütsid.... Saime teada, et Eesti kuulsamatest inimestest küünaldele presidenti maalida ei tohi, sest no kus sa siis seda küünalt põlema saad süüdata.... Küünalde valamisel kasutasime ühte füüsikaseadustest, mille Riigikogu võttis vastu aastal.. (seda peremees ei mäletanud).

Imetabane inimene, kes tuli Eestisse elama 13 aastat tagasi ja selle asemel et tegeleda humanitaarabiga, otsustas ta inimestele tööd pakkuda. Nii ka tehti, hetkel töötab seal vabrikus 16 inimest. Enne küünlavabrikut tegeles mees Eesti juustu Šveitsi viimisega. Ühte suuremasse restorani juustu pakkudes, tegi ta selle restoraniomanikule ka kingituse juustu näol. Omanik oli üllatunud, sest keegi varem polnud talle juustu kinkinud - nüüdseks on see omanik tema naine......

Oli tore, lõbus ja üdini positiivne kogemus, mida soovitaksin kõikidele, lisaks need kaunid  maalitud küünlad, isevalmistatud käsitöökaardid ....võtke see retk ette, Tartust kõigest 80 km - tõsiselt soovitan! Ja meie kooriga jääme ootama oma juubelit, mil saame need suure sooja südamega omavalmistatud 25 küünalt süüdata - iga koosveedetud aasta kohta 1.....