Ingerisoomlaste XXX laulu- ja tantsupidu on edasi lükatud ning toimub 26. juuni asemel 14.-15. augustil Pärnus!

XXX laulu- ja tantsupidu korraldab Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriselts koostöös Eesti Ingerisoomlaste Liidu ja Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutusega (ESKO SA).

Peo kandvaks mõtteks on kulg inimese elukaarel:
Nuku-nuku nurmen lintu
Makkaa sie makkaa marjantuoja
Leppää-leppää leivänsuaja

Minevikust lootusrikkalt tulevikku kiikudes tehakse tagasivaade meie rahva pärimusloosse, lastes kõlada rahvalauludel ning vähem tuntud heliloojate (Gustav Ewert Meisäinen ja Juuso Mustonen) teostel.

Külalisi peole on saabumas nii Soomemaalt, Ingerimaalt ja Karjala Vabariigist.

Kava

14. augustil

Kell 13-13.45 Jumalateenistus Pärnu Eliisabeti kirikus
Kell 14.00 Pidulik rongkäik Pärnu Vanalinna põhikooli õuele
Kell 14.30- 17.00 juubelikontsert Pärnu Vanalinna Põhikooli õuel
Kell 18.00  ühine koosviibimine Pärnu Koidula muuseumi vabaõhulaval

15. augustil

Kell 11.00 Pärnu Vanalinna Põhikooli saalis seminar teemal "Ingeri kiriku taasärkamine 1988-1993”.

Juubelipidu toetavad Pärnu LV,  Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuurikeskus, Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed. 

Lisainfot saab sündmuse lehelt Facebookist: https://www.facebook.com/events/872818973152623/

Rahvusraamatukogu 7. korrusel humanitaarsaalis on kuni 15. veebruarini Ingerimaa-teemaliste raamatute väljapanek "Ingerimaa peegeldusi". Tutvumiseks on RR kogudes olev kirjasõna, mis omal viisil peegeldab Ingerimaa ning ingerisoomlaste mitmekesist kultuuri ja heitlikku ajalugu. Esitletavad raamatud, valikkogumikud, sõnastikud, noodid ja helikandjaid on avatud vitriinides, konsultandi vahendusel saab küsida kojulaenutusvõimalust.

Selle aasta oktoobrikuu teisel esmaspäeval ootas meid ingeri majas tordimeistri uhke tort numbriga 31. Algamas on Säveli uus laulu hooaeg. Ehk on see sama magus, tihe ja rammus kui lõik tordist ja kui üks pisike mõrkjas pihlamari jäigi hamba alla, annab see märku: tuleb pingutada! Pingutada tuleb, sest uute kaante vahele tulevad ka uued laulud. Koori juhatab Valli Pang, laule valivad abid Silvi Paagel ja Külli Saul. Esimesed kontserdid on jõulude ajal ingeri majas ja Viljandi baptisti kirikus.

Valisime häälerühmadele vanemad: Mahti Vahtra (sopran), Enna Lond (alt) ja Valeri Luukka (mehed). Laekurid on Monika Kümnik ja Helle Siimann.

Meie esimene sügisene kohtumine on alati täis kallistusi, lilli suvistele sünnipäevalastele, kohvi aroomi, klaaside kõlinat, suupisteid ja jutuvada. Ehkki suvel sai koos oldud Vaike hubases kodus ja Mahti lillelises aias (mõlemal proual oli uus aastakümme algamas), oli ikka üksteisega palju rääkimist ja kuulamist.

Tore oli see, et lauljad, kes olid mõned pikemalt mõned lühemalt koori tegemistest eemal olnud, on taas meiega laulmas!

Nüüd siis jälle kohtume igal esmaspäeval kell 19.00 ingeri majas.

Kirjutas Heli Tamme

Foto Hiie Koiksaar

”Ingerisoomlased täna ja homme : 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome”

5. oktoobril, 2019 Finlandia-talo’s

PRESSITEADE:

Ingerisoomlaste rahvusvaheline kogukond peab oma rahvsurühma Soome saabumise 75 aastapäeva 05.10.2019 Finlandia-talo’s.

1943.–44. aastal evakueeriti sõja jalust Soome Vabariiki 63 tuhat ingerlast. Nad toodi Paldiski ja Hanko sadamate kaudu ära Leningradi rinde eest. Soome president Risto Ryti avaldas täielikku toetust sõjapõgenike ära toomisele, nimetades päästeoperatsioonide ülemaks Helsingi tehnikakõrgkooli hüdroloogiaprofessori Pentti Kaitera.

Juba sama aasta sügisel nõudis Nõukogude Liit, viidates vaherahu 10. paragrahvile, ingerisoomlaste repatrieerumist. Väga suur osa ingerisoomlasi naasis vabatahtlikult, paljude suhtes rakendati aga sunnimeetodeid ja ähvardusi. Ent sugugi kõik ei pöördunud tagasi. Soome jäi neist üle 8 tuhande, kellest omakorda pooled pagesid edasi Rootsi, sest kardeti sundtagastamisi.

President Paasikivi ja president Kekkonen kehtestasid välispoliitisest olukorrast johtuvalt vaikimispoliitika kõike ingerisoomlasi puudutava suhtes. Selline olukord kestis koguni neli aastakümmet! 1990. aasta aprillis kutsus president Mauno Koivisto ingerisoomlased Soome ”tagasipöördumisseaduse” alusel, võrdsustades nad Soome kodanikega. See otsus on toonud Soome pea 35 tuhat ingerisoomlast erinevatest endise Nõukogude Liidu piirkondadest.

Tänapäeval on ingerisoomlus Soomet ja Eestit omavahel tihedalt siduv rahvarühm. Nende lugu moodustab osa kahe maa ühisest ajaloost, ühe samba tõelises Soome Sillas.

Ingerisoome juured on ju kaasajal vähemalt 100 tuhandel iimesel Soomes, Eestis, Venemaal ja Rootsis.

Ingeri-päeval (5.10.) toimuva seminari ja sellele järgneva piduliku koosviibimise korraldab Soome Akadeemiline Ingeri Selts.

Korraldustöös on kaasa aidanud Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts.

Osalema on oodatud Eesti, Vene ja Rootsi Ingeri liitude esindajaid.

KAVA:

12.00–12.30 –Finlandia-talo ees heisatakse 100-aastane Ingeri lipp

13.00–17.00 - seminar Finlandia-talo’s

19.00–23.00 - pidulik vastuvõtt Ostrobotnia korporatsioonimajas

Registreerumine seminarile ja sellele järgnevale pidulikule vastuvõtule: www.sais.fi

Seminarikava5. oktoobril kl. 13.00–17.00 Finlandia-talo’s

12.30 – 100-aastane Ingeri lipp heisatakse Finlandia-talo ees

13.00 Ingerisoomlaste saabumisest Soome 75 aastat – Reijo Rautajoki, PhD (SAIS-i juhatuse esimees)

13.15 Ingerisoomlased arhiiviainestikes - Jussi Nuorteva, PhD (Soome Rahvusarhiivi juhataja)

13.45 Noore ingerisoomlasena moodsas maailmas – Lea Pakkanen, MA (toimetaja, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog)

14.15 Inkerisoomlus ja tänapeva Ingerimaa - Wladimir Kokko, MA (Peterburi Ingeri Liit)

14.45 Kohvipaus

15.15 Ingerisoomlasi puudutavad arhiiviainestikud kogukondlikku kasutusse! - Taisto Raudalainen, MA (EAIS-i juhatuse esimees)

15.45 Kuumi küsimusi külma sõja lõpetuseks - Kristiina Häikiö, MA (riigiteaduste doktorant)

16.15 Ingeri kultuuripärandi väärtustamisest - Toivo Flink, PhD

16.45 Lõpuväitlus

Pidulik vastuvõtt Ostrobotnia korporatsioonimajas kl. 19.00–23.30

19.00 Saabumine

19.15 Reijo Rautajoki tervitus

19.30 Õhtusöök

20.30 Pidukiku kõne peab prof. Maria Lähteenmäki Ida-Soome ülikoolist

Esineb ansambel Mesimarjat; luuletusi loeb Toivo Flink

Peakorraldaja: Soome Akadeemiline Ingeri Selts (SAIS)

Lisateave: www.sais.fi